ESILEHT
Göteborgi ja Lääne-Rootsi | Norrköpingi | Stockholmi | Uppsala | |

Rootsi praostkonna praost Ingo-Tiit Jaagu ja peapiiskop Andres Põder

EELK Stockholmi koguduse juhatus eesotsas esinaise Maie Martinsoni ja õpetaja Ingo Tiit Jaaguga tuli esmaspäeval, 28. veebruaril külla Tallinna piiskoplikule toomkogudusele.

Kõigepealt väisati aga konsistooriumi, kus aeti pikemalt juttu peapiiskop Andres Põderiga.

Stockholmi kogudus ja Rootsi praostkond tervikuna on olnud aastaid kirikute ühinemise suured toetajad. Peapiiskop Põder ja piiskop Andres Taul on pidanud läbirääkimisi, kuidas teha ühistööd. Sellest juttu tehtigi. Põder rõhutas, et inimestele peab andma aega järelemõtlemiseks, kirikus ei muutu päevapealt midagi.Kõik saab tugineda ainult kokkulepetel, sest «... kes saab vabas maailmas inimesi millekski sundida».

Välis-Eesti kirikuarhiividest on suur osa Rootsi riigiarhiivis. Senine tava, et arhiivi kasutamise loa annab Välis-Eesti kirikupea, jääb kehtima. Küll aga võib soovi korral anda või deponeerida arhiivimaterjale Tallinna konsistooriumi arhiivi, peaasi, et midagi väärtuslikku kaduma ei läheks.

Nii EELK kui ka E.E.L.K. kuuluvad paralleelselt mitmesse rahvusvahelisse kirikuorganisatsiooni. Kuidas seda lahendada? Neile organisatsioonidele on saadetud Põderi ja Tauli allkirjadega kiri, kus teatatakse kirikute ühinemisest. Mis saab edasi, on nende otsustada. Tegelikkus näeks välja nii, et vastavalt mingi ürituse asukohamaale läheb sinna see, kes ligemal on.

Infotehnoloogiast rääkides nimetas peapiiskop, et kõik väliseesti kogudused ja vaimulikud saavad EELK e-posti aadressi ja liitutakse ühtse infosüsteemiga. EELK teatmikust saab edaspidi täpsemat infot leida Välis-Eesti piiskopkonnast ja kogudustest. Vaimulike nimekiri saab olema selles üks ja ühine, sest oleme ju üks kirik, rõhutas Põder.

Praost Ingo Tiit Jaagu sõnul on Rootsi praostkonnale väga tähtis, et peapiiskop on Tallinnas. «Me tunneme, et oleme osa Eesti kirikust.» Stockholmi kogudus on ju üks lähedasemaid Tallinnale. «Tore, et siia tulite. Suhted teiega on meile kõige ilusam märk koostööst,» lausus Põder.

Toomkoguduses tervitasid külalisi õpetaja Urmas Viilma, Egle Viilma, Jüri Ehasalu, Vahur Glaase ja Patrik Göransson. Õp Viilma rääkis koguduse elust. Huvitav fakt oli, et kogudus on täna suurem, kui oli enne sõda. Ühise vestluse peateemaks tõusis laste ja noorte kiriku juurde toomine. Probleemiks on see nii Rootsis kui Eestis. Leiti, et koos võiks teha leerilaagreid ja sobiv koht oleks selleks Talu laagrikeskus.

Eesti saaks väliskogudusi aidata ka trükistega. Näiteks on meil oma leeriõpik, laulikud jm. Kui sõpruskogudused on tavaliselt ikka välismaised, siis on väga tore, et nüüd loovad sõprussidemeid omad.

Õp Ingo Tiit Jaagu tänas sooja vastuvõtu eest Vana Testamendi psalmi sõnadega: «Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos elavad!» Külalised olid Tallinnas veedetud tundidega väga rahul, ühtse kirikuna olemine sai siin tegeliku kinnituse.